Rinnavähi sõeluuring ehk skriining
Rinnavähi varajases avastamises on kõige tähtsam roll sõeluuringutel.
Rinnavähi sõeluuring on kindlas vanusegrupis valdavalt kaebusteta naiste uuring rinnavähi avastamiseks varajases staadiumis, kui teiste uurimismeetoditega ei ole haigust avastada veel võimalik.
Rinnavähi sõeluuringumeetoditeks on:
1. rindade eneseuuring
2. rindade kliiniline uuring
3. mammograafia
4. geneetiline uuring
Rindade eneseuuring ja rindade kliiniline uuring on olulised meetodid nooremate (20-dates ja 30-dates aastates) naiste puhul.
40.– 69. aastaste naiste vanusegrupis on rinnavähi sõeluuringu valikmeetodiks tänapäeval mammograafiline sõeluuring.
2011. aastal kutsutakse sõeluuringule naised sünniaastaga 1950, 1953, 1954, 1955, 1957, 1959 ja 1961.
Rinnavähi varajase avastamise projektis osalevad tervishoiuasutused:
Tallinnas:
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Sütiste tee 19; telefon: 617 2405
- Mammograaf Radioloogiakliinik, Sütiste tee 17; telefon: 627 4470 , 627 4471
Mujal Eestis:
- Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu; telefon 447 3561
- Tartu Ülikooli Kliinikum, Puusepa 8, Tartu; telefon 731 9411
- Ida- Viru Keskhaigla, Puru korpus, Tervise 1, Kohtla-Järve; telefon 337 8711
- Narva Haigla, Haigla 5, Narva; telefon 356 1144
Mammograafilisel sõeluuringul teostatakse naistele spetsiaalset röntgeniaparaati (mammograafi) kasutades röntgeniülesvõtted mõlemast rinnast kahes põhiprojektsioonis. Röntgenpilte ehk mammogramme hindavad sõltumatult kaks eriettevalmistuse saanud radioloogi.
Röntgenpilt rinnast ehk mammogramm
Nimeline kutse uuringus osalemiseks saadetakse naisele posti teel. Kutsutute nimekiri koostatakse Haigekassa ravikindlustuse andmekogu alusel. Uuring on kutsutud naistele tasuta.
Kutsel on kirjas asutuse registreerimise telefoninumber, kuhu helistades saab uuringuaja kinni panna. Kutsega on kaasas infoleht, kus selgitatakse uuringu läbiviimise üksikasju.
Sõeluuringute infoleht eesti ja vene keeles
Uuringule kutsutakse kindla intervalliga (2–3 aastat) sünniaastate kaupa.
Uuringutele ei kutsuta ravikindlustust mitteomavaid naisi. Samuti jäetakse kutsumata naised, kellel on varem diagnoositud rinnavähk, kuna need naised on regulaarse arstliku järelevalve all. Kutset ei saa ka need naised, kellele on eelneval aastal teostatud mammograafiline uuring saatekirja alusel.
Kui mammogrammidel leitakse täpsustamist vajavaid muutusi, kutsutakse naine täiendavatele uuringutele. Täiendavate uuringutena kasutatakse põhiliselt ultraheliuuringut (vajadusel võetakse ka koetükike kahtlustatavast piirkonnast) ja täiendavat mammograafiat. Lõpliku diagnoosi kinnitab morfoloogiline koetüki uuring. Täiendavaid lisauuringuid viiakse läbi kuni 4-6% uuritutest.
Vastus uuringu tulemustest saadetakse uuringu läbiviinud asutuse poolt naisele kirja teel.
Umbes 1/3 avastatud kasvajatest on healoomulised ja ei vaja kirurgilist ravi.
Rinnavähki on sõeluuringute käigus avastatud keskmiselt 6 juhtu iga 1000 uuringus osalenud naise kohta.
Eestis alustati esimesi mammograafilise uuringu pilootprojekte 1996 aastal Tallinnas ja 1998. aastal Tartus. Üle-Eestiline rinnavähi mammograafiline sõeluuringu projekt käivitati 2002 aastal SA Eesti Vähifondi juhtimisel.
Väga oluline on naiste osalusaktiivsus sõeluuringutes. Arenenud maade kogemus väidab, et süsteemselt toimiva sõeluuringute programmiga saab rinnavähist põhjustatud suremust langetada kolmandiku võrra.
Eestis on paraku põhiprobleemiks naiste vähene osavõtt uuringust, mis jääb oluliselt alla Soome ja Rootsi naiste terviseteadlikule käitumisele. Soomes on uuringutest osavõtt 89%, Rootsis 81%.
Sõeluuringus osalemise % Eestis aastate lõikes (s.o. osalemisprotsent uuringule kutsutud naistest):
2003: 37%
2004: 45%
2005: 47%
2006: 50%
2007: 44%
2008: 53%
2010: 53%
riee-08-v08
