Esinemine meil ja mujal

Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel.

  • Rinnavähk pole ainult tänapäevase ühiskonna haigus, esmaselt on seda mainitud juba iidses Egiptuses 1600 aastat e Kr.
  • Elu jooksul haigestub rinnavähki iga 8. naine USA-s, iga 12. naine Inglismaal. Eestis seni küll veel iga 25-s, mis tähendab aga, et igal aastal diagnoositakse pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 600-l naisel ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis.
  • Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastiku vananemisega, peaaegu 80% kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50. aastastel naistel.
  • Üldiselt on haiguse esinemist seotud lääneliku elustiiliga. Kõige rohkem esineb rinnavähki Põhja-Ameerikas (113 juhtu 100 000 naise kohta aastas) ja Lääne-Euroopas (99 juhtu 100 000 naise kohta aastas).
  • Harva diagnoositakse rinnavähki Lääne-Aafrikas (7 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Samuti avastatakse vähe rinnavähki Jaapanis ja teistes Kaug-Ida riikides. Näiteks jaapanlannadel esineb rinnavähki 5 korda vähem kui USA-s, kuid kui Jaapanist emigreeruda Põhja-Ameerikasse, kaob vahe 1-2 generatsiooniga. See kinnitab keskkonnafaktorite mõju haiguse kujunemisel.
  • Arvatakse, et selle sajandi jooksul kaotab vähk lõplikult ravimatu haiguse staatuse. Sarnane protsess on toimunud juba varem paljude teiste haigustega. Näiteks kopsupõletik ja gripp muutusid üliohtlikest haigustest ravitavateks möödunud sajandi keskpaigaks.