Rinnavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel.
Rinnavähk pole ainult tänapäevase ühiskonna haigus, esmaselt on seda mainitud juba iidses Egiptuses 1600 aastat e Kr.
Elu jooksul haigestub rinnavähki iga 8. naine USA-s, iga 12. naine Inglismaal. Eestis seni küll veel iga 25-s, mis tähendab aga, et igal aastal diagnoositakse pahaloomuline rinnakasvaja ligikaudu 600-l naisel ja neist üle 30% on avastamise hetkel kaugelearenenud staadiumis.
Rinnavähki haigestumine kasvab koos rahvastikuvanuse suurenemisega, peaaegu 80% kõikidest rinnavähkidest diagnoositakse üle 50. aastastel naistel.
Üldiselt on haiguse esinemist seotud lääneliku elustiiliga. Kõige rohkem esineb rinnavähki Põhja-Ameerikas ( 113 juhtu 100 000 naise kohta aastas) ja Lääne-Euroopas (99 juhtu 100 000 naise kohta aastas).
Harva diagnoositakse rinnavähki Lääne-Aafrikas (7 juhtu 100 000 naise kohta aastas). Samuti avastatakse vähe rinnavähki Jaapanis ja teistes Kaug-Ida riikides. Näiteks jaapanlannadel esineb rinnavähki 5 korda vähem kui USA-s, kuid kui Jaapanist emigreeruda Põhja-Ameerikasse, kaob vahe 1-2 generatsiooniga. See kinnitab keskkonnafaktorite mõju haiguse kujunemisel.
Arvatakse, et selle sajandi jooksul kaotab vähk lõplikult ravimatu haiguse staatuse. Sarnane protsess on toimunud juba varem paljude teiste haigustega. Näiteks kopsupõletik ja gripp muutusid üliohtlikest haigustest ravitavateks möödunud sajandi keskpaigaks.
riee-02-05-v01
