Rinnavähk
Suuremal osal juhtudest (75%) saab rinnavähk alguse piimajuhade limaskestast. Seda nimetatakse juhatekkeliseks ehk duktaalseks rinnavähiks.
Väiksem osa (5-10%) lähtub näärmesagarikest ja sellist rinnavähki nimetatakse lobulaarseks rinnavähiks.
Rinna võib tinglikult jagada 4 osaks, kvadrandiks.
50% kõikidest rinnavähkidest on leitud ülemises välimises osas, kus asub kõige rohkem piimajuhasid. Alumises sisemises osas on kõige vähem piimajuhasid ja ka rinnavähki leidub seal tunduvalt harvemini.
Mõningatel juhtudel ei tungi rinnavähi rakud tekkekohast väljapoole, ümbritsevasse koesse, sellist vähki nimetatakse tekkekohaga piirdunud (“in situ”) ehk mitte-invasiivseks rinnavähiks.
Kui vähirakud tungivad ümbritsevasse rinnakoesse, samuti vere- ja lümfisoontesse, nimetatakse seda infiltreeruvaks ehk invasiivseks rinnavähiks.
Rinnavähi erinevatest vormidest lähemalt
Vähirakud võivad vereringe või lümfisüsteemi kaudu levida keha kaugematesse piirkondadesse, seda nimetatakse siirete tekkimiseks ehk metastaseerumiseks.
Rinnavähk võib sarnaselt normaalsele rinnakoele sisaldada erilisi valke – hormoonretseptoreid, mis seovad naissuguhormoone – östrogeene ja progesterooni. Selle tulemusena tekib retseptor-hormoon kompleks, mis vallandab vähiraku kasvamise.
Kasvajat, mis sisaldab selliseid retseptoreid, nimetatakse hormoonretseptor-positiivseks ehk hormoontundlikuks kasvajaks.
Osad rinnavähid sisaldavad väga vähe hormoonretseptoreid ja neid nimetatakse hormoonretseptor-negatiivseteks.
Umbes 70% kõikidest rinnavähkidest on hormoontundlikud.
Hormoonretseptorite olemasolu on tähtis rinnavähi ravi määramise seisukohalt.
Rinnavähki võib väga harva esineda ka meestel, umbes 1%-l kõikidest avastatud rinnavähi juhtudest.
riee-02-v01
