Rinnavähi ravi
Ravi eesmärgiks on patsiendi vähktõvest terveksravimine või vähi leviku piiramine, patsiendi elu pikendamine, vähist tingitud sümptomite leevendamine ning patsiendi elukvaliteedi parandamine.
Mida varem haigus diagnoositakse, seda paremad on ravitulemused ja prognoos edasisele elule. Kaasaegsed rinnavähi ravimeetodid on oluliselt parandanud patsientide elulemust ehk teisisõnu pikendanud patsientide eluiga.
Vähkkasvajate ravis eristatakse kolme põhilist raviliiki: kirurgiline, kiiritus- ja medikamentoosne ravi. Kirurgiline ja kiiritusravi on suunatud kasvaja paikseks ehk lokaalseks raviks, medikamentoosne ravi on kogu organismi haarav üldravi ehk süsteemne ravi. Harvadel juhtudel kasutatakse neid raviliike iseseisvate meetoditena, parima ravitulemuse saavutamiseks kombineeritakse nimetatud raviliike omavahel.
Rinnavähi ravis kasutatavad meetodid:
Ravi valik sõltub paljudest teguritest, sealhulgas haiguse staadiumist, kasvaja suurusest, levikust, agressiivsusest, patsiendi vanusest, menopausaalsest seisundist, hormoonretseptorite olemasolust kasvajakoes, haige üldseisundist, patsiendi soovist.
Varasemates staadiumites kasutatakse kirurgilist ravi, millele enamasti järgneb kiiritusravi. Kui esineb oht, et vähirakke võib olla ka mujal organismis, määratakse täiendav üldravi - hormoonravi või keemiaravi või mõlemad kombineerituna.
Et valida parim ravimeetod, tuleb mõista erinevaid ravivõimalusi ning samuti seda, kuidas nende ravivõimaluste efektiivsust hinnatakse.
Sagedaseim termin vähiravi efektiivsuse iseloomustamisel on remissioon. Remissioon tähendab, et pahaloomuline kasvaja on ravi tulemusel kadunud, seda ei avastata olemasolevaid uuringuid kasutades.
Kui kasvaja taaspuhkeb pärast remissiooni, nimetatakse seda retsidiiviks.
Täiendavad mõisted ravi efektiivsuse hindamisel on elulemus ja haigusevaba elulemus. Kui haigusetunnuseid ei ole tekkinud 5 aastat pärast ravi, nimetatakse seda 5 aasta haigusevabaks elulemuseks, mida loetakse püsiva raviefekti saavutamiseks.
riee-07-v02
