Rinnavähk

Rinnavähi sõeluuring ehk skriining - mis see on ja milleks seda tehakse?

2002. aastal käivitas Eesti Vähifond koostöös Eesti Haigekassaga rinnavähi varajase avastamise projekti, mille käigus kutsutakse 50-59 aastaseid naisi tasuta rinnavähi mammograafilisele sõeluuringule ehk skriiningule, et avastada rinnavähk võimalikult varakult.
Sõeluuringule kutsutakse kõiki naisi vaatamata kaebuste puudumisele alates 50. eluaastast - vanusest, mil rinnavähi tekke risk suureneb oluliselt. Lihtsalt öeldes on rinnavähi sõeluuringu eesmärgiks “välja sõeluda” need naised, kellel esineb kõrvalekaldeid normist, mis võivad viidata rinnavähi olemasolule.

Rinnavähi mammograafilisel sõeluuringul osalemiseks saadetakse naisele isiklik kutse, millel on kirjas protseduuri kirjeldus ning kohad, kus uuringut teostatakse.

Mammograafia on rindade röntgenuuring, mille teostamise käigus asetatakse rind kahe plaadi vahele. Protseduur võib tunduda veidi ebamugav, kuid see kestab vaid mõne minuti ja on parim võimalus rinnavähi avastamiseks algstaadiumis.

Väga varases arengujärgus vähk ei anna endast märku mingite sümptomitega ega ole ka katsudes tunda. Mammograafilise uuringu abil on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem, kui see oleks leitav käega katsudes.

Uuringud viiakse läbi suuremates piirkondlikes haiglates (Põhja Eesti Regionaalhaigla Onkoloogiakeskuses, Tartu Ülikooli Kliinikumis , Pärnu Haiglas), samuti OÜ Mammograafis. Maakondades sõidab kindla graafiku järgi ringi ka mammograafiabuss, mis lihtsustab nende inimeste uuringule pääsemist, kes elavad Eestimaa kaugemates piirkondades.

Sõeluuringutel osalemine on vabatahtlik, kuid iga naine peaks mõistma, et osalemine on eelkõige tema enda tervise huvides.
Arenenud maade kogemus väidab, et süsteemselt toimiva sõeluuringute programmiga saab rinnavähist põhjustatud suremust langetada kolmandiku võrra.
Täpsemalt saab rinnavähi sõeluuringust lugeda siit .

riee-08-01-v01